Jutlus peetud 26.4.2009 Loksa kirikus

Lammaste karjane
Jh 10:1-10

1. ”Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.
2. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.
3. Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja.
4. Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.
5. Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält."
6. Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis see tähendab, mida ta neile rääkis.
7. Siis ütles Jeesus taas: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks.
8. Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud.
9. Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.”
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.

Lambatara on Jumala riik nii maa peal kui taevas. Lambataras on ainult Issanda lambad: õiged, puhtad ja pühad inimesed, sama pühad kui Issand Jeesus Kristus, Jumala Tall. Kuna Jumala lambatara on õiguse paik, nõutakse sissepääsemiseks õigust juba ukse juures.

Tekib küsimus: Kuidas saame sinna meie, patused inimesed? Meil polegi see võimalik, aga Issand Jeesus on oma ohvritööga, oma verega meid patust puhastanud, hankinud meile õiguse ja teinud meid lambatara, Jumala riigi jaoks kõlbulikeks. Jeesuse päästetöö järgi on taeva uks avatud kõigile, kes tahavad sisse astuda ja seal elada. Õieti on ta meid oma ohvritöö läbi juba taevasse toonud. Ristimises oleme me saanud kinnituse, et temas oleme õiged, pühad Taevaisa lapsed.

Niisiis pole raske Issanda lambaks saada – Issand on meid juba enda lambaiks ostnud! Keeruline on juhul, kui me ei tunne oma Karjast ega oska tema antud andide olemasolu uskuda ega neid kasutada. Me peame õppima oma Karjast tundma, saama tema andidest teadlikeks. Vastasel juhul jääme me igaveseks väljapoole tema lambatara, Jumala riiki, kuigi ta on teinud kõik selleks, et seal elada saaksime. Issand peab meile siis ütlema: ”Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!” Mt 7:23.

Issand aga tunneb meie olukorda ja toimib selle kohaselt. Ta hüüab oma lambaid nimepidi. Sealjuures ei tarvita ta meie vana nime, millega käis kaasas lisanimi Patune, vaid meie uut nime, mille ta andis meid oma surma läbi patu võimu alt enda karja hulka ostes. Nimi tähendab Piiblis alati ka omadust. Meie vana nimi oli 'Hukkamõistetud patune' ja meie uus nimi on 'Jumala armastatud ja püha laps Jeesuse ohvritöö läbi'. Meid selle paljutõotava nimega kutsudes avab ta meile uue ja ilusa maailma koos taeva pühade ja inglitega, täis vabadust ja ebamaist rõõmu. Ta ütleb meile: "Sa ei ole enam patune ega üksik, vaid mina olen ostnud sind vabaks oma vere hinnaga. Sa oled minu armas lammas ja kuulud taeva lambatarasse.” Sel viisil viib ta meid pimedusest välja Jumala armu valgusesse.

Kirjakoha sõnu 'ta viib meid sisse ja välja' võib kergesti mõista vääriti. Issand ei vii meid lambatarast välja, ei – tema lambataras saame me olla igavesti. Välja viib ta meid hoopis ebausust ja uskmatusest ning viib sisse õigesse usku: usku temasse ja tema töösse meie eest. Sa astud Issanda sõna väe abil tema riiki, kuhu ta on sind juba ilma sinu teadmata toonud.

Issanda sõnadest saad sa väge uskuda, et Jeesuse töö kehtib mitte ainult teiste kohta, vaid ka isiklikult sinu kohta. Sõna kinnitab sulle, et oled pääsenud Jumala juurde, et ta sind armastab ja sinu eest hoolitseb.

Lammaste Karjasena on Jeesusel oma hoolealustega head suhted. Ta tunneb oma lambaid hästi, teab nende vajadusi, ning lambad tunnevad teda. Nad teavad Jeesuse hääle järgi, kellega on tegu, sest Jeesus räägib halastusest ja armust. Lambad kuulevad teda meeleldi ja järgnevad talle tema sõnumit uskudes.

Jeesuse lambaid eristab teistest Issanda sõna kuulmine. Jeesuse ohvritööst kuulda tahtjad on Jeesuse lambad usu kaudu, veendumusest. Ükski teine ei taha armust ja patu andeksandmisest kuuldagi! Jeesus ütleb seliste kohta, et nad ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronivad üle mujalt. Nad peavad Jeesuse tööd nende jaoks väärtusetuks, nende endi oletatavast jumalikkusest vähemoluliseks. Jeesus ütleb aga, et nad on vargad ja röövlid, kes varastavad Jumalalt tema au, et seda omastada. Selle asemel, et kiita Jumalat päästetöö eest, peavad nad pääste põhjuseks oma head tahet, oma pöördumist ja usku. Veelgi enam – nad tahavad röövida Jeesuselt lambaid, püüdes panna neidki uskuma valesse õpetusse. Kummaline, et kuigi vargad sellist kurja kavatsevad, arvavad nad Issanda lambatarasse sisse pääsevat, end isegi seal juba olevat. Aga Jeesuse vastane ei suuda olla ühtlasi tema sõber.

Ukse juures on uksehoidja, Jumala Püha Vaim, kes laseb sisse ainult õiged – need, kes omavad ja tunnistavad Jeesuse poolt meile antud õigust. Oleme küll saanud Jeesuse õiguse juba ristimises, aga Püha Vaim kontrollib ka meie südametunnistust, et ka see oleks Jeesuse veres pestud ja tema õigusega riietatud. Uksehoidjast ei saa niisama mööda minna, sest ta on Jumal, kes teab kõik.

Jeesus ütleb tekstis kaks korda, et ta on uks lammaste jaoks. Teises piiblikohas räägib Jeesus uksest nõnda: "Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!” Lk 13:24. Mil viisil on taeva uks kitsas? Kuidas see võib olla kitsas, kui see on kõigile tingimusteta pärani lahti? Siiski – üks tingimus on. Kuna Jeesus on tulnud maailma patuste, mitte õigete jaoks, siis on olemas tingimus, et uksest sisenemiseks peab olema patune.

Paljud inimesed ei pea end aga patusteks. Äärmisel juhul nad tunnistavad, et on saanud hakkama mõne vääritu teoga, millele võib leida õigustusi. Neid inimesi takistab Jeesuse armu vastuvõtmisel tahtmatus tunnistada enda kohta käivaks midagi, mis on mõeldud üdini patustele. Nii ongi armu uks neile liiga kitsas. Mõnedel on jälle takistuseks ettekujutus neist kui headest inimestest. Iseenda headusele lootes Jeesuse armu ei vajata. Sellised inimesed on pimedad ega näe oma tõelist seisundit. Nad arvavad end olevat õigel teel, kuigi tegelikult kulgevad vastupidises suunas.

Jeesus ütleb veel, et tema lambaid iseloomustab põgenemine võõraste karjaste eest. Lambad oskavad õige ja vale õpetuse vahel vahet teha. Jumala Vaim annab neile selle oskuse evangeeliumi sõna kaudu, mis on sõna puhast armust Jeesuse ohvritöö põhjal.

Võltskarjaseid on väga palju nii kirikutes kui neist väljapool. Väljanägemise järgi on neid raske ära tunda, sest nad tulevad lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid. Mt 7:15. Nad ahvivad järele Hea Karjase häält ja sõnu, aga lisavad sinna midagi või vaikivad mõnest asjast, mis näib küll pisiasi, aga ajab kogu evangeeliumi nurja. Piiblis räägitakse piskust haputaignast, mis teeb kogu taigna hapuks. 1Kr 5:6. Võltskarjaste pakutav haputaigen seisneb evangeeliumile teatud tingimuste lisamises, mida me peaksime justkui täitma, et evangeelium kehtiks. Näiteks peaks meil nende sõnul olema teatud õige vagadus või hea tahtmine Jumalat otsida. Aga Jeesuse lambad, kel on Püha Vaimu valgus, teavad, et neil endil pole mingit õiget vagadust ega heat tahtmist. Sellisest kõnest nad vaimutoitu ei leia. Nende oma Karjase hääl kuulutab selget evangeeliumit, räägib otsest armusõna ilma lisatingimusteta, sest ta teab, et ta lambad seda vajavad.

Andku Jumal oma halastuses meile kõrvad, millega kuuleme oma Issanda häält, ja andku ta meile oskus eristada tema häält kõikide valede häälte hulgast. Aamen.