Jutlus peetud 23 aprill 2006 Raplas. Trükkitud Risti Väes 2006/2

Ristimise annist
Kl 2:12-15

12. Teid maeti ristimises koos Kristusega maha ja äratati koos temaga üles usu läbi Jumala väesse, kes tema üles äratas surnuist
13. ning teid, kes olite surnud üleastumistes ja oma ihu ümberlõikamatuses - teid on Jumal koos Kristusega elavaks teinud, andestades meile kõik üleastumised,
14. kustutades ära meie võlakirja koos määrustega, mis olid meie vastu, ning selle on ta kõrvaldanud, naelutades selle risti külge.
15. Jumal on paljastanud valitsused ja meelevallad, häbistanud neid avalikult, võidutsedes nende üle Kristuses.

Teid maeti ristimises koos Kristusega maha. Mis see tähendab? Et sellest aru saada, peame tuletama meelde Jeesuse ristimist. Ta ristiti meie asemel meie patuvõlga kandma. Selles ülesandes ta võttis meie patud enda omaks. Apostel Peetrus kirjutab ristimisest, et see on hea südametunnistuse taotlemine. 1. Peetr. 3:21. Ka Jeesuse ristimine tähendas just sedasama. Jeesus palus head südametunnistust. Tal polnud halba südametunnistust oma patu, vaid meie pattude ja üleastumiste pärast. Oma surmani meie patte kandes taotles Jeesus head südametunnistust. Alles siis, kui ta oli surmani kandnud meie pattude karistuse, ta palveid kuuldi ja ta sai rahu. Temast on kirjutatud, et ta meie ülempreestrina oma maise elu päevil ohverdas palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega, ja et teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Hebr.5:7. Kui ta oma surma kaudu sai pattude koormast vabaks, siis meiegi saime oma pattudest vabaks, sest ta oli ja on veel jätkuvalt meie eestkostja.

See õpetus Jeesusest, 'meie eest läkitatud', on ristiusu peatükk: Jeesus on loovutanud iseenda meie eest. Seda ta ilmutas eelnevalt ja avalikult maailmale oma ristimisega. Ristimisest peale ta toimis kui Inimese Poeg, kelleks ta iseennast nimetas. Ta oli Jumala Isa ees meie eestkostjana ainus inimene maa peal, ja meie kõik olime temasse sissearvatud. Kui Jumala vaatas siia alla, ta nägi ühtainust inimest, üht patust inimest, ta oma armast Poega, - 'keda Jumal meie asemel oli teinud pattuks - kes patust midagi ei teadnud' (2 Kr 5:21).

Täna, pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist, ta on ikka veel meie eestkostjaks ning esindajaks. See tähendab, et meil on Jeesuse isikus või persoonis patud andeks antud. Oleme temas õiged ja pühad. Kui Jumal Isa meie peale vaatab, ta näeb ikka veel Jeesust, meie eestkostjat ning esindajat, kuid mitte patust, vaid õiget ja puhast.

Nii on taevas, Jumala Isa südames, kõik hea ja korras meie jaoks. Seal on sündinud ja sünnib Jumala tahtmine, mis on meie õigus Kristuses.

Kuidas on aga siin maa peal, sinu ja minu südames? Kas on hea sõnum meie eestkostjast sinnagi tulnud? Kas on see hea teade tekitanud meie südamesse taevalist rõõmu? See sünnib meile meie ristimise ja usu kaudu. Sa pead saama endale selgeks, mida Jumal sinuga ristimises tegi, nii et võid usuga haarata sellest kinni ja sellest rõõmustada.

Kui sind ristiti, siis ristiti sind Jeesusesse ja tema õigusesse - nagu teda kord Jordani jões ristiti meie ebaõigusesse. Sind ristiti niiviisi Jeesusega kokku, ühendati temaga tema puhtusesse ja pühadusesse. Sa said osa kõigest heast, mis Jeesusel oli. Sa said selle päriselt enda omaks, isegi tema pojaseisuse Jumala Isa lapsena. Ristimisega on Jumal teinud sind oma lapseks ja Jeesuse vennaks.

Meie ühinemine Jeesusega toob meile hoopis muud, kui see, mida tema ühinemine patuse inimsooga tähendas talle. Jeesus ristiti meisse patuseks, ja meid ristitakse nüüd temasse õigeiks. Jeesus oli sunnitud surema, et saada seda õigust, mida ta oma ristimises palus. Meie ei vaja enam surma, sest Jeesus on meie eestkostjana juba meie eest surnud. See eelis anti meile, kui meid ristimise kaudu ühendati Jeesusesse, nagu teksti sõnad kõlavad: Meid maeti ristimises koos Kristusega maha.

Apostel toob sellega seoses esile vaid ühe ristimise tähenduse, nimelt koos Jeesusega patule ärasuremise ja maha matmise. Apostel tahab selgitada koloslastele midagi ristitud inimese vabadusest, et neid hoiatada valeõpetuse eest vanade määruste järgimise suhtes. Kuid apostel kirjutab teistes kirjades ka uuest elust, mille Jumal ristimisega annab. Meid mitte ainult ei maeta, vaid äratatakse ka uude ellu. Oleme ristimise läbi koos Kristusega surnud, maetud ja üles tõusnud ellu. Rom. 6:3-

Nüüd on Jumala poolt meie jaoks kõik valmis. Meile on ristimise läbi meie patud andeks antud ning kingitud õigust ja igavest õndsust.

Kuid see kõik kaotatakse, kui sellesse ei usuta. Seepärast apostel mainib ka usku. See, mis on sündinud ja on tõsi taevas, peab usu kaudu tulema ka meie südamesse. Kuid usk ei ole inimese oma. Seegi on Jumala kink.

Apostel kirjutab edasi: Te olite surnud üleastumistes ja oma ihu ümberlõikamatuses.

Selline on ikka veel meie loomuse olukord. Paulus ütleb: Ma tean ju, et minu loomuses ei ole head. Rom. 7:18. Ja veel: Lihalik mõtteviis on surm. Rom. 8:7. See vana loomus või liha on meie oma. Peame tunnistama, et oleme patuseid.

Nüüd aga Kristus annab meile hoopis uut ja vaimulikku elu. Ta istutab seda uut elu meie hinge evangeeliumi abil. Ja see elu on usk tema armusse ja armastusesse. See on ka uus, Jumala sünnitatud igavene loomus. Ja see uus loomus elab pattude andeksandmisest. See usub, et kõik meie vana loomuse surm ja ümberlõikamatus on Kristuse tõttu andeks antud.

Apostel kirjutab sellest koloslastele: Teid on Jumal koos Kristusega elavaks teinud, andestades meile kõik üleastumised. Jumala andeksandmine on meie uue elu põhjus: Kõik on meile Kristuses andeks antud. Ja nüüd on Jumala soov ja tahtmine, et meie lihtsalt laste viisil sellesse usuksime.

Järgmine asi, mille apostel esile toob, on see, mis põhjusel Jumal nii vabalt võib meile kõik andestada ja anda meile uut elu. Ta teatab sellest: Jumal kustutas ära meie võlakirja koos määrustega, mis olid meie vastu, ning selle on ta kõrvaldanud, naelutades selle risti külge. Meie võlakirjas oli loetud kõik kuri, mida olime mõtetega, sõnadega ja tegudega teinud meie Looja ja Isa vastu. Jeesus naelati risti külge elavaks võlakirjaks. Tema peale olid juba ristimisest kõik meie patud heidetud. Ja tema surma läbi sai meie võlakiri ära kustutatud.

Imeline asi on ka see, et Jumal kustutas ära ka vastavad määrused, nimelt ta oma seaduse. Kuidas seda seletada, kui Jeesus on Jumala seadusest ütelnud, et 'Ükski täpp ja ükski kriips ei kao seni, ... kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud'? Matt. 5:17. Selgituse leiab juba neist sõnadest:

Mis peab sündima, on see, et Jeesus täidab meie heaks Jumala seaduse. Ja seda ta tegigi. Paulus ütleb sel puhul: Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub. Rom. 10:4.

Ometi see ei tähenda, et seadusest poleks enam kasu. Jumala seadus peab karistama ikka meie liha ja vana loomust. Aga mõrsjatuppa, meie südametunnistusse, ei tohi see seadus minna. Seal peab valitsema Jeesuse arm ja rahu, nagu Luther kirjutab.

Teksti viimane lause kõlab: Jumal on paljastanud valitsused ja meelevallad, häbistanud neid avalikult, võidutsedes nende üle Kristuses. Mis valitsustest ja meelevaldadest apostel siin räägib? Üks nende valitsuste hulgas on Jumala oma püha seadus, mis meie pattude tõttu ähvardas meid põrguga. Selle seaduse üle on Jeesus võidutsenud, täites täielikult selle nõudmised meie eest.
Teine valitsus või meelevald on vanatestamentlikud määrused, näiteks ohvrimäärused. Kui Jeesus nüüd on tulnud maailma, siis ei ole enam neid ohvreid vaja. Jeesus oli isiklikult see ohver, millele vanad ohvrimäärused viitasid.

Koloslaste hulga oli aga tulnud jutlustajaid, kes seda asja ei mõistnud, vaid kutsusid inimesi üles elama vanade määrustete järgi, sealhulgas ka söögi ja joogi suhtes. Ka praegu on inimesi, kes ei tea, mis kuulus Vana Testamenti rahvale ja mis kehtib meile, Uue Testamenti aja inimestele. Meil on piisavalt palju valitsusi ja meelevaldasi, mis tahavad meid Kristusest kõrvale viia. Nemad asuvad meie vanas loomuses ja tõusevad püsti niipea, kui juhus avaneb. Üks kurja meelevald on mõte ettevalmistuse vajalikkusest armu vastuvõtmisele. Me ei suuda mõelda, et Jeesuse arm kehtib meie kohta otsekohe ilma tingimusteta.

Kuidas siis selline ettevalmistus oleks võimalik? Kuidas patune inimene, kelle kogu loomus ja mõttemaailm on kurja valitsuse all, võiks ennast ette valmistada head ja püha vastu võtma? Ei suuda tõesti. Kui me ootaksime, kuni me valmis saame, siis me ei saaks iialgi armu vastu võtta. Jeesus on nimelt tulnud päästma kadunuid, mitte õigeid või iseenesest häid. Seepärast on ainus hea ettevalmistus tunnistamine: 'Mina olen patune inimene, kes vajab Jumala armu.' Sellise tunnistuse peale tõuseb rõõm taevas ja ka selle inimese südames, sest Jeesus on kohe kohal oma armuga. Ta ei jäta kedagi ilma abita.

___________________

Mida siis apostel tänase teksti sõnadega meile tahab selgitada? Lühidalt öeldes ta räägib ristimisest, selle tähendusest ja andidest, mida meie ristimine sisaldab. See tähendab tohutult palju - meie pattude andeksandmist, Jumala head meelt, igavest elu ja õndsust. See tähendab, et elame ristimisest alates kõikvõimsa Jumala õnnistuse all.

See Jumala õnnistus ei ole sündinud meie pürgimuste või panuste abil, vaid Jeesuse surma kaudu. See Jumala õnnistus ei ole tulnud meile tagajärgena meie jumalikkuse või meie palvete pärast, vaid see on saanud meile osaks Jumala armust, kui ta lasi ristida meid oma nimesse. Just see teadmine, et Jumal on ainult oma tahtest, ilma meie kaastööta, õnnistanud meid Kristuses oma taevalise õnnistamisega, ongi meie usu ja vaimuliku elu põhjuseks. Meile on ristimises antud kõik õndsuseks vajalik.

Kui seda sõnumit kuulutatakse, on aga kohe inimesed vastu vaidlemas. Nad ütlevad, et kui õndsus antakse ristimises, siis ju ka kõik ebausu küüsis olevad pääsevad taevasse. Selline vastuväide on lihalik ja pärit ebausust. Muidugi tuleb uskuda! Ja uskuda sellesse, mida Jumal meile on teinud ja mida ta Kristuse surma ja ristimise kaudu on meile andnud. Kui sa sellesse usud, siis on sul ka õige usk.

Kui kord pärast oma maise elu lõppu taeva väravasse jõuame, siis sinna sisse pääsemiseks ei saa me viidata oma usule. Värav jääb kinni. Seal kehtib ainult Jumala tegu. Sellepärast pea meeles ja ära unusta, et Jumal on sind ristinud enda omaks ja andnud sinule osaduse Jeesuse õigusesse. Selline usk, mis loodab vaid Jumala teole, meeldib ka Jumalale, sest ta ei anna oma au kellegi.

Jumal on sind vabastanud elama hea südametunnistusega. Sul on ristimise kaudu kõik vajalik nii maise elu kui ka igavese õndsuse jaoks. Usu sellesse ja teeni Issandat rõõmuga! Aamen.

_____________

Täname sind, Jumal, ristimise eest! Palume: õpeta meid mõistma, kui palju sa oled meile andnud ristimisega, mille läbi oleme saanud sinu lapsiks ja Jeesuse vendadeks.

Index - Jutlused
Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind, sest sina oled mu pääste Jumal. Ps 25:5