Jutlus peetud Rapla jumalamalateenistuses aprillil 2005

Usk ja uskmatus
Mt. 21:14-17(18-22)

 

Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu meie kõikidega!
Olen rõõmus et saan taas teiega olla Issanda sõna ees. Pole midagi tähtsamat taevas ega maa peal kui meie Issanda sõna. Kui Jumal ei oleks midagi öelnud, siis poleks midagi ega meie isegi olemas. Oleme sõltuvad tema sõnast. Sest vaid selles on meil päästet, rahu ja elu. Jumala tõotustes on meil rohkesti kõike mida iganes vajame, nagu Kuningas Taavet laulab: Issand on mu Karjane, mul pole millestki puudust. Seepärast on rõõm tuletada meie meelde Issanda sõna ja tõotusi.

14. Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks.
15. Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: "Hoosanna Taaveti Pojale", siis nende meel läks pahaseks
16. ja nad ütlesid talle: "Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?" Jeesus ütles neile: "Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: 'Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?"
17. Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaniasse ja ööbis seal.

(18. Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga,
19. ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: "Ei tule sinust enam iialgi vilja!" Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.
20. Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: "Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?"
21. Aga Jeesus vastas neile: "Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku, ja te ei mötleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: 'Kerki ja kukuta ent merre', siis see sünniks.
22. Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.")

Palve: Issand Jeesus Kristus, sina olet lubanud olla iga päev meie juures ajustu lõpuni. Rääki meile tänagi ja ava meie usu silmad nägema mida sa tahat meile näidata. Aamen.
___________________

Jeesus oli tulnud Jerusalemma. Ta oli tulnud sinna istudes eesli seljas ja rahvahulk hüütis 'Hoosanna Taaveti Pojale!' Siis oli rahvahulk tulnud tema kaasa templi ja poissid jätkasid seal hüüdma talle 'Hoosanna'. Templi sisse tulles ajas Jeesus esiteks ilma preestride loa välja kõik, kes seal müüsid ja ostsid. Siis ta alas ravida pimedaid ja jalutuid inimesid, kes talle sinna tooti.

Ülempreestrid ja kirjatundjat vaatasid mida Jeesus tegi ja kuulsid poisse Hoosannahüüu, ja nende meel läks pahaseks. Jeesus nimelt ei palunud neilt meelevalla ajada templist välja müüjad ja ostjad, ega tal olnud loa templis tegutseda haigeite ravimisel. Kõigepealt Jeesust ei peanud keegi kutsuma Taaveti Pojaks, mitte templis ega kusagil, sellepärast et Jeesus ei juutide arvates olnud see Messias, keta nimetakse Taaveti Poeg. Juutid ei tahtnud uskuda temasse, ja sellepärast oli Jeesus nende arvates ainult petis.

Nad ütlesid nüüd talle: "Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?" Ja Jeesus ütles neile: "Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: 'Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?"
Nemad Jeesuse sõnad ei tõesti rahustanud juutide meelt, sest sõnad ovad psalmist, mis rääkib Jumalast. Nõnda Jeesus õieti rääkis iseenest Jumalana. Kui juutid oleks vastu võtnud, et Jeesus oli Jumal, ja et ta oli see õige Messias, kust ka tema head tegut seal templis tunnistasid - siis nad oleks ka mõistnud, et Jeesusel oli õigus oma templis teha mida iganes ta tahas.

Teksti teine osa jutustab kuidas Jeesus ühte viigipuud ärakasutades kirjeltas kangekaelse juudarahvast.
Juhtus nii et varahommikul järgmisel päeval linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga, ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti.
See viigipuu oli juudide sarnane. Nõnda nagu viigipuu ei kandnud vilja Jeesusele, mitte juudid ka kandnud vaimuliku vilja Jumalale. Ja kui Jeesus teas et juudid ei iialgi head vilja kannaks, ta las, seda kirjeltakse, viigipuu saada igavesti viljatu. Ta ütles viigipuule: "Ei tule sinust enam iialgi vilja!" Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.

Tõenäoliselt jüngrid ei teadnud ega mõistnud sellest tähentamissõnast, vaid ainult imestasid kuidas viigipuu nii otsekohe ära kuivas. Jeesus vastas neile et usuv võib küll sellised tegusid teha ja veelgi suuremad. Tekst ei jutusta kas Jeesus hilinem ütles jüngridele mida ta tegu viigipuule tähendas. Aga Jumalana Jeesus teas et meie loetakse selle jutust. Ja meil on nüüd kogu tekst käes, et me pärastpoole saame mõtiskleda sündmuste.

Kogu tekst jutustab uskmatust ja usust. Juudid olid uskmatud ja Jeesus oli usuv. Me imestame juudide uskmatust. Kuid ei ole meil õigus mõistada nende üle kohut. Sest meie oleme samasuguset ja teeme sedasama - kui Jumal meid ei oma armu ja Vaimuga toetaks. Meil ei ole mingit põhjust hoopelda. Juudid olid vagad ja jumalakartlikud, nii palju kui inimene suudab ja jõuab. Nende puudus oli see et nad lootasid oma enda mõistusse ja mõttesse selle asemel et nad Jumala sõna kuulasid. Sellepärast nad eksisid tõest ära. Ja kui nii juhtus, oli kõik nende ind ja jumalakartlikus asjatu.

Juudil oli Jumala püha seaduse, võidakse ennast vaadelda ja näha oma pattud ja siis pöörada Jumalale püüdma andeks. Aga nad kasutasid Jumala seadust silmakirjalikkusele ja ehitatakse oma vale õiglust. Neil oli ka prohvetite kirjat, kus on selgitetu et Messias tuleks meie pattude kandma ja tooma meile taeva riigi. Aga nad tõlkitsid sõnad ilmalikult ja poliitiliseselt, ja lootsid Messiast saama maapealset kuninga. Tõsi küll olid seal ka üksikud juudid, kes Jumala armuga mõistsid kirjate sõnomi. Aga kogu rahvana nad eksisid, ja sellepärast neil juhtus väga pahasti.

Kuidas on nüüd täna? Meil on olukord peaaegu samasugusena nagu sel ajal juudamaal. Mitmed kirikud nende juhatajatega on taganenud ära Jumala Sõnast väga pahaks. Õpetakse isegi et Sõnat peab selatada meie aega mõistmise järgi. Kinnitakse et Issand ja tema apostlid olid nende oma aega lapsed. Nii tõlkitakse sõnast ära kõik mida see maailm ei taha vastu võtta. Üks aktuaalne näide on piibli keelu loomuvastasest vahekorrast sama sugupoole inimeste vahel, ja teine näide on apostel Pauluse sõna et koguduse õpetamise amet on meeste asi mitte naiste. Kui selliset määrused on inimese arusaamisele ebamukavad ja võõrased, nii selatakse et ne olid Jeesuse aja loomiseid. Pauluse tõendus Issanda oma käsust ei võtakse vastu.

Nõnda tõlkitakse palju piibli sõnu. Aga juba nemad kaks näidet ilmuvad selgelt mida sügemalt on juhtunud: kirikut on hülganud Jumala sõna ja otsustavad ise mida peab uskuma. Ja peale selle nad takistavad teised kes tahavad Jumala sõna kuuluta sellisena kui see on. Rootsi kirik takistab õigeid Sõnasse usuvad õpetaja ametist. Ka Soome kirikus tuleb iga päev raskem kuulutada mida kiriku Issand tema apostlite läbi on õpetanud.

Mida me võime teha? Kas kõik on nagu juutide jures, kes jätkusid oma kurjad teed kuni kogu nende maa hävitati? Näitab pahasti.

Kuidas jutt juudide epausust ja see kurb bild tänase kirikuist sobivad päeva teemale, mis on tänu ja laulamine Jumala imetegude eest? Küll nad sobivad. On nimelt Jumala arm ja töö kui just meie saame mõistada tema sõna ja näha tema imetegusid. Ei ole meil mitagi erilist. Oleme kõik patused.

Ja kõik on veel Isa Jumala käes! Ja tekstis tuletab Issand meie meelde yhte head teed, nimelt palve. Ta andis meile eeskuju kui ta needsid viigipuud ja ütles: "Kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate."

Tõsi see. Aga kust ma saan usk? Jah, eks usk sünnib Sõnast ? See sünnib Sönast, ja ainult Sõnast. Apostel kirjutab: Usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu. Rom. 10:17.

Ilma Jumala Sõna ei sünni palve, sest me vajame ka Jumala Vaimu juhatust. Ja Vaim elab just sõnas. Jeesus ütles: 'Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on Vaim ja elu.' Joh. 6:63. Vaim ei tule kusagist muust, ei meie möttedest, ei meie palvedest, ei õhust - vaid sõnast, sest ta on Jeesuse sõnas ja koos sõnaga.

Kui meil on raske teada kuidas pea palvetama, on hea kuulda mida apostel Paulus kirjutab sellest: Me ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Rom. 8:26. Kui me püsime sõnas, siis Jumala Vaim on meiega kaasa ka palvetes.

Palutkem siis et Jumal andakse meile oma Vaimu, et võtakseme sõna muutumatuna vastu. See on tähtis asi, et me loeme ja usume sõna just sellises vormis kui Issand on meile selle andnud. Seesugune usk tähentab ustavust ise Jumala kohtu. Ja ustavus on väga tähtis asi. Juudid ei olnud ustavad Jumala kohtu, kui nad ei usunud tema sõnasse. Palju inimesi ütlevad täna et nad armastavad Jeesust, ent kui räägitakse tema õpetusest, siis nad ei taha enam kuulda. Kuidas võitakse kellesse usuda, kui ei usu tema sõnasse?

Kes usus on ustav pisku üle, ehkki väikese Jumala sõna üle, selle hoolde jäetakse palju, andakse kogu Jumala riigi. Aga kes iganes Jumala sõnadest, ka kõige pisema, tühistab ja teisi sedasama õpetab, kuidas Jumal võidakse temasse usaldada ja midagi enam tema hoolde anda? See inimene kaotab kõik.

Kui me püsime sõnas, kuuleb Jumal meie palvet Jeesuse pärast, ja me saame paluda mida me iganes tahame. On loomulikult palvetada esiteks oma isenese eest. Kuidas muidu võiksime aidata teiste, kui me ise oleks eksinud?
Saame palvetada ka oma koguduse eest ja kõige inimeste eest, kes meie elu teel kohtame.

Kuid ei ole vaja lugeda Jumalale üksikasjalikult mida ta beab andma ja tegema. Ta teab ise paremini mis on hea ja vajalik anda. Me saame loota temasse, et kui ta annab midagi, nii see on hea, ja samuti kui ta ei anna, nii see on ka hea, sest ta on Jumal, kes ei suuda vigu teha.

Nii tänane evangeelium õpetab meile, juudid eeskujuna, et keegi inimene ei oma mõistusel suuda sõna oma südamesse võtta, vaid usk on Jumala kink. Andgu see tõde meile alandlikkust Jumala ees.
Teiseks tekst õpetab et kui meil oleks usk Jumalasse, siis võiks me suuri tegusid teha. Tõsi küll jõuame tunnistada et meil sellist usku ei ole. Kuid Jumal annab meile usk nii palju kui ta vajalikkuks peab. Ja ta on lubanud olla ise meie juures ajastu lõpuni.

Olgu Issandale tänu ja ülistust tema armust meie kohtu, et ta annab meile oma sõna ja teeb meie silmad lahti nägema tema imetegusid meie eest ja nii päästma meid igavese ellu. Aamen.

Jutlused - Index
Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind, sest sina oled mu pääste Jumal. Ps 25:5