Tunnistagem Kristust!
Hb 13:15-16
Viigem siis tema kaudu
alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime
tunnistajate huulte vilja.
Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest
ohvritest on Jumalal hea meel!
Selles tekstis räägitakse sellest, kuidas me peame Jumala rahvana elama. See eluviis on hoopis teistsugune kui jumalakartmatutel, kes Kristuse armu ja lapseõiguse hülgavad. Kõik usklikud elavad Kristuse töö läbi täiesti uutes tingimustes, mis tulenevad sellest, et Jumal on Kristuse kaudu võtnud meid oma rahvaks kõigi eeliste, õnne ja õnnistustega, mis Jumala perekonnale kuuluvad. Lisaks saime me igaüks isiklikult selle olukorra osanikeks ristimise kaudu. Jumal tegi ristimises meiega lepingu, mille kohaselt ta lubas anda meile kõik hea, mille Kristus on oma ohvriga välja teeninud: õiguse, igavese elu ja õndsuse. Ühtlasi lubas Jumal olla meiega iga päev ajastu lõpuni, nii et meil pole mingit puudust. Kõik need Jumala annid ja tõotused annavad meie elule hoopis teistsugused tingimused kui ebausus ja teadmatuses elades.
Terve Kiri heebrealastele, millest tekst on võetud, on õpetus lepingust, mis Jumal on Kristuses meiega teinud. Enne seda lepingut Kristuses oli olemas vana leping, mille tegi Jumal Iisraeli rahvaga. See vana leping põhines Jumala rangel seadusel. Selle kohaselt peaksime Jumala Seadust üksikasjalikult täitma, et saada õigeks ja õndsaks. Aga see poleks meil võimalik, kuna me oleme juba sünnist peale patused. Uue lepingu kohaselt saame Kristuse ohvri läbi patud andeks ja seega igavese elu ja õndsuse.
Uus leping Kristuses on ühepoolne leping Jumala poolt. On endastmõistetav, et väike laps ei suuda oma ristimises midagi lubada. Ka täisealistena ei suuda me püha Jumalaga mingit lepingut teha, kuna oleme patused, võimetud ise head tegema. Seepärast on Jumal sunnitud meiega tegema ühepoolse lepingu. Selle kohaselt lubab ta ise teha kõik, mis meie päästeks on vaja. See tähendab, et meie käest ei nõuta mitte midagi. Me saame kõik üksnes armust. See leping ei põhine üldse meie püüdlustel, vaid täielikult armul ja andeksandmisel.
Kirjas heebrealastele kahes viimases peatükis julgustakse meid mitte enam elama variserlikkuses, vaid ehitama oma elu uue lepingu tõotustele. Ärgem siis püüdkem Jumala ees ennast enam oma tööga õigustada! Ta ei kiida seda heaks. Kui me suudaksime ise oma päästet välja teenida, miks pidi siis Kristus meie eest surema? Kõik meie püüdlused endile Jumala ees õigust välja teenida lähevad luhta. Jätkem siis selja taha silmakirjalikkus ja uskugem selle asemel Kristuse armusse!
Meie tekstis selgitab autor sõna 'ohver' tähendust uue lepingu valguses. Kuna kõik seaduse lepingust tulenevad ohvrid olid vaid Kristuse ohvri eeskujud, pole neist enam kasu, kui Kristus on kõigi pattude eest ohverdanud iseenda. Me saame ka uues elus ohverdada, kuid mitte loomi, vaid kiitust Jumalale. Me ei ohverda enam sellepärast, et patud andeks saada, vaid seepärast, et patud on meile juba andeks antud. Autori sõnade kohaselt saame me viia Jumalale kiitusohvrit. Olgu meie tunnistus siis alati täis kiitust Jumalale! Kui me elame uue lepingu rahva viisil Jumalale kiitusohvrit viies, siis on meie jaoks loomulik ohver ka head teod ja osaduse pidamine, nagu autor kirjutab. Niisiis julgustakse meid selles tekstis ohverdama kahel viisil: Jumalat kiitma ja ligimestele head tegema.
Tekstis öeldakse, et Jumalale kiitusohvri viimine tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja. Kiitusohvrit suudavad Jumalale viia ainult tema nime tunnistajad, need, kes tema nime tunnevad. Kes on isiklikult kogenud Päästja ohvri suurt tähtsust, kelle süda on tulvil sellest tulenevat rõõmu ja tänu, see ei suuda oma suud kinni hoida, vaid ülistab Jumalat. Teiselt poolt: kes pole pidanud Jumalat enda Päästjaks, see ei suuda tema nime tunnistada ega talle kiitust viia. Kes päästet ei vaja, see pääste eest ei täna. Palju inimesi mõtleb, et nad tunnevad Päästjat ja tema nime. Kuid paljud neist ei tunne teda, vaid on vaimulikult pimedad.
Kas sina oled Päästjat näinud? Sel juhul oled õnnistatud inimene, sest Päästja tundmine on Jumala kink. Jeesus ütles Peetrusele: Sa oled õnnis, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Mt 16:17. Kui sa oled veel pime ega näe Päästjat oma suure õnnistegijana, siis pead sa tungima Jumala sõnasse, kus tema ennast ilmutab ja näitab.
Kuid piiblit lugedes ära tee nii nagu juudid, kes küll lugesid Jumala sõna, kuid ei võtnud seaduse nõudmisi enda kohta tõsiselt ega tahtnud ennast Jumala ees patuseks tunnistada. Seepärast nad ei tundnudki Messiat ära, kui ta ilmus, ega pääsenud tema riiki sisse.
Ära siis mine lugedes millestki sellisest mööda, sest Püha Vaim näitab sulle esiteks, kes sa iseendas oled, ja seejärel näitab ta sulle, kes on Päästja ning milliseks sa tema töö kaudu oled Jumala silmis saanud. Alles siis, kui sa hakkad iseennast tundma Jumala sõna (seaduse?) kaudu ja patuseks inimeseks tunnistama, selliseks, kellel pole muud väljavaadet kui oodata Jumala ranget kohtuotsust ja igavest piina, alles siis on sul võimalik näha Päästjat. Siis sa hakkad mõistma evangeeliumit ja selle üle rõõmustama ning oskad viia Jumalale seesugust kiitusohvrit, millest Jumalal on hea meel.
Päästja isiklik tundmine on eelduseks, et meie kiitusohvrid on Jumalale meelepärased. Nimelt kuuleb Jumal meid ainult Jeesuse kaudu. Seda rõhutavad teksti sõnad ' Viige tema kaudu Jumalale kiitusohvrit! 'Tema kaudu' tähendab 'Jeesuse nimel'. Apostel Paulus soovitab: Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat tänades! Kl 3:17.
On nimelt palju ohvreid, millistest Jumalal head meelt ei ole. Need ohvrid on meie katsed oma tööga Jumala armu välja teenida. Kuna Jumal on Kristuse kaudu teinud valmis kõik meie päästet puudutava, siis Jumal ootab, et me anname au talle, võtame kiitusega vastu tema kingi.
Kiitusohvrit on meil põhjus viia Jumalale alati - mitte üks kord, mitte ainult pühapäeviti, mitte ainult õhtuti kordaläinud päeva järel, vaid alati, ka süngeil päevil ja raskeil hetkil. Sest uue lepingu rahval on kõik hoopis teisiti kui uskmatutel. Jumal on kõiges meiega, nii mures kui rõõmus. Mis iganes meile sünnib, kasutab Jumal seda meie heaks.
Vahel sünnib ka sellist, mis meile ei meeldi. Jumal noomib meid, kui seda on vaja, ta 'karistab keda ta armastab. Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud', loeme eelmisest peatükist.
Jumalale on põhjust ikka ja igavesti kiitusohvrit viia ka sellepärast, et tema lepingu kingid, mis ta on meile andnud ristimises, on igavesed. Nad kehtivad täna, homme ja alati. Jumal on Kristuse kaudu saanud meie Isaks ja ta saab seda olema alati. Ta hoolitseb enda laste eest suure armastusega ja meie saame palves tuua tema ette kõik, mis meid vaevab - ta kuuleb meid.
Jumalale tekstis kirjeldatud viisil ohverdamine pole raske. Meie vana patune liha on küll tõrges, ei taha Jumalat kiita ega osadust pidada. Aga meie uus meelsus, mis elab evangeeliumist, teeb seda meelsasti sedamööda kuidas Jumala arm Kristuses saab südames selgeks ja suureks. Ohverdamine uue lepingu alusel toimib nagu tühi nõu, mille Püha Vaim täidab evangeeliumiga ülevoolavalt. Jumala kingid on nii suured, et me ei suuda neid iseendile pidada, olgu need annid vaimulikud või maised.
Kui keegi küsib, mikspärast me soomerootslased SLEFi evangeeliumiühingust tuleme jutlustama Eestisse, kus on evangeeliumi juba pikka aega kuulutatud, siis meie vastus on, et meid rõõmustab viia üheskoos kiitusohvrit Jumalale ja pidada osadust Issanda suures armus. Selleks julgustab meid ka tänane Jumala sõna. Kui meie tunnistuse läbi avaks Püha Vaim isegi ainult ühe inimese silmad Jumala suurele armule, siis on olnud meie tööst kasu.
Kuid midagi ei sõltu meist. Riik on Jumala päralt, meie kõik oleme vaid tema sulased. Kasutagu ta meid oma riigis oma hea tahe järgi!
Täna, lõikustänupäeval ülistame Jumalat kõige eest, mis põlludel ja aedades on kasvanud. Kuid Jumalale meeldib ennekõike tänu taevase vilja eest, mis on Kristuse ohvri tulemus - selle eest, et kogu maailm on Kristuse vere kaudu saanud õigeks. Evangeeliumi kuulutamisel saame me lõigata selle vilja ning kanda lunastatud inimesi Jumala riiki. Andgu Jumal meile oma Vaimu tarkust ja väge seda tööd jätkata, kuni meie elupäevad lõpevad ja me saame pärast tööd puhata tema juures!
Issanda arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu meie kõikidega! Aamen.