Jeesus teeb terveks
Mk. 2:1-12
Ja kui Jeesus tuli mõni päev hiljem taas Kapernauma, saadi kuulda, et ta on kodus. Ja paljud tulid kokku, nii et isegi ukse ees ei olnud enam ruumi. Ja Jeesus kõneles neile Jumala sõna. Ja neli meest tuli tema juurde, kandes halvatut. Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud teda tuua Jeesuse lähedale, võtsid nad katuse sealt kohalt lahti, kus ta oli, ja teinud augu, lasksid alla kanderaami, millel halvatu lamas. Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: "Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!" Aga seal olid mõned kirjatundjad istumas, kes mõtlesid südames: "Mida see räägib nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi?" Aga Jeesus tundis kohe oma vaimus ära, et nood nõnda mõtlevad iseeneses, ja ta ütles neile: "Miks te seda kõike arutate oma südames? Kumb on kergem, kas öelda halvatule: 'Sinu patud on andeks antud!' või öelda talle: 'Tõuse püsti, võta om kandraam ja kõnni"?Aga et te teaksite, et Inimese pojal on meelevald patte andeks anda maa peal," - ta ütles halvatule: - "sinule ma ütlen: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!" Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma kanderaami ja läks välja kõigi silma all, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes "Sellist asja pole me eluilmaski näinud!"
Lähme kohe teksti keskpunkti, kus räägitakse halvatu vahekorrast Jeesusega, ning mida Jeesus talle tegi. Mispärast Jeesus kohe ei tervendanud halvatut tema haigusest? Mispärast ta esmalt annab talle ta patud andeks?
Loomulikult teadis Jeesus täpselt, mida ta tegema pidi. Ta teadis halvatu olukorda ja tundis ta mõtteid. Juutide uskumuse kohaselt oli haigus karistus pattude eest. Halvatule oli haigus alaliseks meeldetuletuseks ta pattude eest. Ja peale selle õpetasid juudid, et Jumal ei võta patuste palumisi kuulda. See tuleb ilmsiks endise pimeda sõnadest, kelle silmad Jeesus oli avanud. Ta ütles: "Me teame, et Jumal ei kuule patuseid, ent kui keegi on jumalakartlik ja teeb tema tahtmist, siis seda ta kuuleb... Kui tema (nimelt Jeesus) ei oleks Jumala juurest, ei suudaks ta teha midagi." Jh. 9:31,33. Jeesus oli tõesti Jumalakartlik ja õige inimene. Ja Jumal kuulis teda. Halvatu aga oli oma pattudest hästi teadlik. Kuidas ta võiks loota terveks saamisele, kui Jumal tema pattude tõttu ei kuule ta palumisi? Jeesus tundis halvatu piina ja ütles talle: "Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!"
Me võime aimata, kuidas halvatu tundis äkki nagu raske koorma südamelt kukkunud olevat. Kui patud on ära pühitud, siis Jumal ei ole vihane, vaid on halastav ja aitab meelsasti. Halvatu suutis taas loota terveks saamisele. Kas see mees, kes seal tema ees seisis, oli just see, kelle Jumal oli saatnud teda terveks tegema?
Muidugi oli juudil õigus selles, et Jumal ei kuule patuseid. Seepärast, et Jumal on õige ja kuuleb vaid õigete palveid. Kust aga leitakse selliseid inimesi? Jeesus oli ainus õige ja jumalakartlik inimene maa peal, ja teda Jumala kuulis. Kas meil patustel polegi siis väljapääsu meie pattude vanglast? On väljapääs! Jumal on meid juba päästnud. Ta on Jeesuse päästetöö kaudu meid päästnud kõigist meie pattudest ning teinud meid õigeks. Jeesuse valatud vere tõttu võib Jumal taas võtta kuulda meiegi palvet. Meie patud ei suuda meid enam takistada pääsemast Jumala ette. Osuta ka sina siis oma palvetes Jeesuse tööle, ja Jumal kuuleb sind!
Nõnda valmistas Jeesus andeksandmisega ette halvatut, et temagi võiks usuga vastu võtta oma kehalist tervist. Armu sõnaga äratas Jeesus usaldust halvatu südames. Andekssaamise järel oli tal kerge järgida ka Jeesuse käsku, mis kõlas: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!"
Niisiis Jeesus toimis hoopis selle reegli kohaselt, et usk ei sünni imetegudest vaid evangeeliumist. Apostel Paulus kirjutab: Usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu. Rm. 10:17. Seepärast toimubki õige misjon ikka nii, et esiteks kõneldakse Jumalast ning tema armust. On väga tähtis saada teada, et Jumal on suurem kõigest kurjast võimust ja lisaks, inimestele armuline. Siis meiegi olukord saab teise tähenduse - kõik maine ebaõnn, haigused ja surmgi kaotavad meie üle oma hirmuvõimu. Siis sünnib nagu Jeesus ütleb: Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Jh. 11:25,26.
Vaadakem nüüd kandjaidki, kes kandsid halvatut Jeesuse ette. Oli tulnud kokku nii palju inimesi, et mehed ei pääsenud halvatuga uksest sisse. Samas aga olid trepid katusele hoone välisküljel, ja katus oli nõnda ehitatud, et seda võis avada. Nii otsustatigi siis minna selle kaudu. Kuidas aga julgeks keegi segada Jeesuse kuulutustundi? Mida sellest arvaks seal istuvad kirjatundjad ja muud linna lugupeetud kuulajad? Need neli meest jäid siiski oma otsuse juurde, läksid katusele ja võtsid katuse sealt kohalt lahti, kus Jeesus oli, ja teinud augu, lasksid nad alla kanderaami, millel halvatu lamas. Minnes sihikindlusega sel viisil Jeesuse juurde, andsid nad meile head eeskuju. Nad ei lasknud mõttel inimeste arvustusest end takistada. Kuidas meie toimiksime? Meie juures on palju, nii kehaliselt kui vaimselt haiged inimesi. Kas me avalikult kõige silme all julgeksime tuua neid Jeesuse juurde? See ongi misjon, mis on selle päeva teema!
Ja nende usku nähes
ütles Jeesus halvatule: "Poeg, sinu patud on sulle andeks
antud!"
Halvatu magas passiivsena oma haiguse tõttu. Kandjad
aga näitasid oma toiminguga, mida nad Jeesuselt ootasid.
Seepärast Jeesus vaatas nende peale. Kui ta näeb
kandjate usku, hakkab ta kohe tegutsema. Jeesus võtab
usklike palumisi ikka kuulda ja teeb meelsasti ka tunnustähti
neile, kes temasse usuvad. Aga oli ka paiku, kus Ta ei saanud teha
ühtegi tunnustähte, kuna inimesed ei uskunud temasse.
Tunnustähtedest on kasu vaid uskujaile. Tunnustähtede
otstarve on nimelt kinnitada usku Jumalasse, usku uskujate
südamesse, mille nad on sõnast juba saanud. Markus
kirjutab oma viimases peatükis: Jüngrid
läksid välja ja kuulutasid kõikjal, ning Issand
toetas neid ja kinnitas sõna tunnustähtedega.
Kui Jeesus nüüd näeb meeste usku, teeb Ta meelsasti
mida nad paluvad, sest Ta saab siis - mitte ainult tervendada
halvatut füüsiliselt, vaid ta saab tunnustähtedega
kinnitada ka usku meeste südames. Tekst
jätkub:
Aga seal olid mõned
kirjatundjad istumas, kes mõtlesid südames: "Mida see
nõnda räägib? Ta teotab Jumalat! Kes muu
võib patte andeks anda kui Jumal üksi?"
Kuidas oli võimalik, et Jeesusel oli luba anda patte
andeks? Ka Jumal ei suuda anda ühtegi pattu andeks ilma
täieliku maksu ja hüvituseta. Iga patt, nii väike
kui suur tähendab truudusetust ja pettust taevalise Isa
vastu. Ja patu eest tuleb maksta verega, see tähendab
surmaga. Kuidas me võiksime maksta oma pattude eest? Oleme
oma sünnist alates südame põhjani patused. -
Vastus on, et Inimese Poeg, Issand Jeesus Kristus on oma verega
maksnud kõigi meie pattude eest. Seepärast tal ongi
meelevald anda meile meie patud andeks - mitte ilma maksuta, vaid
selle maksu eest, mis ta ise kord Kolgata ristile naelutatuna on
maksnud. Nii oli Jeesusel, juba enne tema ristisurma, meelevald
anda halvatule tema patte andeks.
Need kirjatundjad, kes kuulsid
Jeesuse sõnu halvatule, ei teanud, et Jeesus on see, kes
ise oma elu hinnaga maksab kõigi inimeste pattude eest,
sest nad ei tahtnud uskuda, et tema on see Inimese Poeg ja
Messias, kellest prohvetid olid kirjutanud. Jeesus teadis juba
ette, et sellest asjast ei tasu kirjatundjatele mingit selgitust
anda. Selle asemel ta näitas neile nähtavasti pisut seda
meelevalda, mida tal tuli oma surma kaudu saada kõige
võimu üle nii taevas kui maa peal. Siis ta ütles
halvatule:
Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine
koju!" Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma
kanderaami ja läks välja kõigi silma all.
Jeesusel on tänagi selline meelevald. Ta võib anda
andeks meie patud ja päästa meid kõigest
hädast. Jeesuse surm meie pattude eest ja õigus, mille
ta selle teoga meile hankis, on põhjus ja algus Jumala
lugematutele headele kinkidele. Jeesuse
päästetöö on avanud meile ukse uude ja
imelisse maailma, kus kõikvõimas Jumal ise on meiega
ja kõik sünnib tema hea tahte järgi. See on
maailm, mida on ilmutusraamatus ülistatud sõnadega
'Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende
juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on
nende juures nende Jumalaks. Tema pühib ära iga pisara
nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega
kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on
möödunud'. Ja troonil istuja (nimelt Jeesus,
meie Issand) ütles: 'Vaata, ma teen kõik uueks!'
Ja Tema ütles: (apostel Johannesele) 'Kirjuta,
sest nee d sõnad on ustavad ja tõelised.' Ja ta
ütles mulle: 'See on sündinud.' Mina olen A ja O, algus
ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast. Ilm.
21:3-6.
See kõik on tõesti juba sündinud, nagu Issand siin ütleb. Jumal on Jeesuse töö kaudu asunud meie juurde elama. Ta on ristimises pühitsenud meid oma rahvaks ja lubanud olla meie Jumal. Armu evangeeliumi sõnum, mis on seesama eluvee allikas, pühib pisarad meie silmist ja annab igavese elu igaühele, kes temasse usub.
Sel viisil oleme Jeesuse kaudu saanud liikmeteks kõrgemas seltskonnas, millest see maailm midagi ei tea, kuid millest Jumal siiski meile oma sõnas kinnitab. Apostel Paulus avaldab seda kirjas efeslastele: 'Te ei ole nüüd enam võõrad ega majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.' Ja sellele võime lisada ning rõhutada, et see kõik ei sünni kunagi tulevikus, vaid See on juba sündinud, nagu Issand Johannesele kinnitab.
Täna ütleb Issand oma evangeeliumis sinule: 'Sinu patud on andeks antud, tõuse, võta oma kanderaam ja kõnni! Ära enam pea ennast oma pattude tõttu tõrjutuks või maha jäetuks! Tõuse püsti uskuma, et oled Jeesuse läbi päästetud kõigist oma pattudest ja et oled Jumala oma, tema armas laps, kelle eest ta hoolitseb jumaliku tarkuse ning pikameelsusega. Sina saad temaga Jeesuse nimel ikka palves rääkida, ja ta kuuleb sind. Amen.
Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind, sest sina oled mu pääste Jumal. Ps 25:5